GSK on teadus- ja arendustegevustega Eestis tegelenud 25 aastat

GlaxoSmithKline Eesti (GSK) on Eestis teadus- ja arendustegevustega tegelenud aastast 1992. Viimase 10 aastaga on GSK kliiniliste ravimiuuringute kaudu Eestisse investeeritud üle 30 miljoni euro. Aastal 2016 viis GSK Eestis teadus- ja arendustegevusi läbi mahus 2,6 miljonit eurot.

 „GSK viis esimese vaktsiiniuuringu Eestis läbi aastal 1992, millele järgnesid mitmed uuringud respiratoorsete haiguste ravis,“ kommenteeris GSK Eesti kliiniliste uuringute juht Kaido Värbu. „Kuigi üheksakümnendatel oli põhifookuses respiratoorse ala projektid, viidi esimesed uuringud läbi ka vähi bioloogiliste ravimite, samuti kesknärvisüsteemi ja kardiovaskulaarsete haiguste ravimite vallas. Alates sajandivahetusest, mil ühinesid GlaxoWellcome ja SmithKlineBeecham, kuni tänaseni on Eestis läbi viidud enam kui 120 ravimiuuringut,“ selgitas Värbu.

 „Aastal 1992 viisin koos dr Sirli Meristega läbi oma esimese ravimiuuringu. Ei meie ega ka teised olnud tollal kliinilistest uuringutest suurt midagi kuulnud - Nõukogude Liidu vaktsiinid ja ravimid ju uuringuid ei „vajanud“. Meil aga jätkus julgust, tahtmist ja motivatsiooni ka vaatamata skeptitsismile, mis tollal Eesti meditsiiniringkondades levis,“ meenutas GSK eelkäia SmithKlineBeechami vaktsiiniuuringu läbiviimist prof Irja Lutsar. „Täna  toimub Eestis rohkelt kliinilisi uuringuid – välja on ehitatud taristu ning uuringute läbiviimist toetab ka enamus arstkonnast. Kuigi Eesti ei saa kohaks, kus saab läbi viia mahukaid, paljude haigetega uuringuid, oleme tublid ja töökad ning see tasakaalustab  meie väiksust,“ tõdes Lutsar.

Läbi aastate on GSK Eestis uuringuprojekte  korraldanud erinevates ravivaldkondades nagu pulmonoloogia, allergiad, hüpertensioon, düslipideemia, epilepsia, migreen, suitsetamisest loobumine, septiline šokk, HIV, südame rütmihäired ja südamelihase infarkt, genitaalherpes, diabeet, Alzheimeri tõbi, samuti depressioon, eesnäärme haigused, Crohni tõbi ja Parkinsoni tõbi. „Vaktsiinide kliiniliste uuringute korraldamises on GSK Eestis olnud teerajaja ja liidripositsioonil,“ lisas Värbu.

Möödunud aastal viis GSK Eestis läbi 17 kliinilist uuringut vaktsiinide, pulmonoloogia, onkoloogia ja autoimmuunhaiguste valdkonnas. Iga aasta kaasatakse uuringutesse ligikaudu 2500 inimest. Aastal 2015 osales Eestis GSK uuringutes 3600  ja 2016 aastal 2400 uuritavat. Viimase 5 aastaga on GSK kliiniliste ravimiuuringute kaudu Eestisse investeerinud ligi 13 miljonit eurot, mida võib tinglikult käsitleda ka meditsiiniteenuse ekspordi ühe alternatiivina. Uuringuid toimuvad koostöös Eesti meditsiiniasutustega, kuhu on kaasatud siinsed patsiendid. Ekspordi objektiks on uuringute käigus kogutud andmed. 

Teadusuuringute korraldamise abil saadakse uut teavet haiguste ja teiste tervisehädade ning nende ravimise kohta. Uuringuid viiakse läbi haiglates, ülikoolides, perearstikeskustes või teistes tervishoiuasutustes. Uuringumeeskonda juhib arst või teadlane. Kliinilistest uuringutest osavõtjail on oluline roll uute ravimite uurimisel ja  väljatöötamisel. Kliinilised uuringud vaadatakse enne uuringu algust üle eetikakomitee poolt, kelle ülesandeks on tutvuda kliinilise uuringuga ja tagada vabatahtlike ohutus ning õiguste kaitse. Samuti tutvub uuringuga ja teeb oma ettekirjutused Ravimiameti, kes uuringute tulemuste selgudes otsustab, kas anda ravimile kasutusluba või mitte.

GSK on maailma üks juhtivaid ravimi- ja biotehnoloogiafirmadest, mille tegevus põhineb uute ravimite ja vaktsiinide teaduslikul väljatöötamisel ning arendamisel. Ettevõtte peakorter asub Londonis ja esindused enam kui 150 riigis üle maailma. Eestis esindab kontserni GlaxoSmithKline Eesti OÜ, mis 2017 aastal tähistab oma 25. tegevusaastat. GSK ja GSK-ga seotud ettevõtted on kliiniliste ravimi- ja teadusuuringutega tegelenud aastaid. Uute retseptiravimite, vaktsiinide ja tarbijatoodete teadus- ning arendustegevustega tegeleb ettevõttes 13 000 inimest. Rohkem infot GSK tegevuse ja kliiniliste uuringute kohta leiab GSK Eesti kodulehelt.