Valminud on ülevaatlik analüüs HIV-levimusest ja epideemia kulust riigieelarvele

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar viis läbi uuringu HIV-positiivsete populatsiooni ja leviku prognoosist lähiaastateks ning esmakordselt analüüsiti põhjalikult ka HIV-epideemia kulu Eesti riigieelarvele. Centar viis analüüsi läbi Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi kaasabil, uuringu läbiviimist toetas GlaxoSmithKline Eesti OÜ.

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar analüütiku Siiri-Lii Sandre sõnul kinnitavad uuringu tulemused, et HIV-positiivsete juurdekasv Eestis jääb lähiaastatel püsima samale tasemele, puudutades üha enam tavapopulatsiooni. „HIV-nakkuse levikuteed on aastatega järjest enam muutunud ja seda just Ida-Virumaal. 2015. aasta andmete kohaselt on 65% diagnoositutest saanud nakkuse heteroseksuaalsel teel, seejuures Ida-Virumaal diagnoositud naistest nakatus seksuaalsel teel 100% ja meestest 85%. See kõik näitab, et nakkus on liikunud üha enam tavapopulatsiooni,“ selgitas Sandre. 

Eestis ei ole teada täpne HIV-positiivsete koguarv, kuna palju on diagnoosimata juhtusid ja võib esineda ka topeltdiagnoosimist. Selleks, et hinnata võimalikku HIV-levimust ja prognoosi lähiaastateks, kasutas Centar Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt kasutatavat SPECTRUM mudelit. Mudeli mediaanhinnangu kohaselt oli 2015. aastal Eestis 7900 HIV-positiivset inimest ning hinnanguline arv 2016. aastal on sellest madalam 7739. „Infektsioonhaiguste arstid on juba varasemalt prognoosinud HIV-levimust Eestis samasse suurusjärku, seega loodame, et see number jääb nüüd kokkulepitud hinnanguks, millest edaspidi ka lähtutakse,“ kommenteeris Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esimees dr Matti Maimets.

Hindamaks HIV-epideemia kulu Eesti riigile, võrdles Centar HIV-positiivsete inimeste ja tavapopulatsiooni kulusid riigieelarves tervishoiuteenustele, soodusravimitele, töövõimetuspensionitele ja tulude poolelt riigieelarvesse töiselt tulult laekuvat sotsiaal- ning tulumaksu.

Tulemustest selgus, et HIV-epideemia on riigile väga kulukas – üks ARV-ravi saav HIV-positiivne inimene toob kokku riigieelarvele aastas kulusid, millest on maksutulud maha arvestatud, 5479 eurot. Võrdluseks toob keskmine tööealine inimene riigieelarvele netotulu 2000 eurot. Kuna HIV puhul on tegemist haigusega, mille korral tuleb ravimeid võtta elu lõpuni, siis toob keskmiselt 27 aastat elav ARV-ravil olev HIV-positiivne inimene riigile kaasa kulusid üle 100 000 euro.

„HIV-epideemia on Eesti riigile märkimisväärne koormus, sest tegemist on nakkushaigusega, mida ei ole praegu võimalik välja ravida. HI-viiruse mitteravimisel nakatunu tervis halveneb märkimisväärselt tuues kaasa riigile täiendavad kulud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste näol ning saamata võib jääda tulu maksude näol. Lisaks, kuna HIV on nakkushaigus, siis kaasneb sellega veel teiste inimeste nakatamise oht, mis on riigile täiendav kulu. Kui me suudame ära hoida ühe nakatumise, siis hoiame ära üle aja tekkivaid kulusid enam kui 100 000 euro eest. Seega on riigi vaatepunktist oluline panustada HIV-ennetustegevustesse, tagada HIV nakkuse varajane avastamine, suunata HIV-positiivsed inimesed ravile ja hoida neid ravil, sest uute nakatumiste ära hoidmisega tulevikus välditav potentsiaalne kulu on väga suur,“ tõdes Sandre.

Uuringu teostamiseks kasutati andmeid Eesti HIV-positiivsete patsientide andmekogust, Terviseameti nakkushaiguste registrist, Maksu- ja Tolliametist, Sotsiaalkindlustusametist ja Haigekassast.

Uuringu „HIV leviku prognoos lähiaastateks ja kaasnev kulu riigile“ raport on kättesaadav Centar kodulehelt http://www.centar.ee/case-studies/hiv-kulud-riigile/